Metallist surveanuma poolkerakujuline pea, paagi otsa kaas, sügavtõmbega stantsimispea vorm

Kuldamine ei ole lihtne pinnatöötlusprotsess; see hõlmab mitmeid keerulisi etappe, nagu galvaniseerimine ja keemiline katmine, kasutades suurt hulka keemilisi reaktiive, nagu tsüaniid ja happe/leelise lahused. Reaktsiooniprotsessi ajal eraldavad need reaktiivid pidevalt väga mürgiseid ja söövitavaid kahjulikke gaase, nagu vesiniktsüaniid, kroomhappe udu ja happelisi gaase. Ventilatsioonisüsteem kullaga kaetud töötlemisel on selle "gaasilahingu" põhiline kaitseliin, mille põhiülesanne on kahjulike gaaside eemaldamine-reaalajas, värske õhu tarnimine ja töökoja õhu puhtuse säilitamine.

Tavaolukorras suudab teaduslikult kavandatud ja stabiilselt töötav ventilatsioonisüsteem täpselt kinni püüda kullastamise protsessi igas etapis tekkivad kahjulikud gaasid, väljutades need kiiresti töökojast tõhusate väljatõmbeseadmete kaudu, juhtides samal ajal puhta õhu, et moodustada stabiilne õhuringlus, tagades, et kahjulike gaaside kontsentratsioon töökojas jääb ohutute lävede piiresse. See toimib nagu töökoja "hingamissüsteem", pakkudes tootmispersonalile ohutut ja tervislikku töökeskkonda, tagades tootmisseadmete stabiilse töö ja tagades, et kullaga kaetud toodete kvaliteeti ei saa{1}}astada.

Kui ventilatsioonisüsteem kullaga katmise protsessis üles ütleb, variseb see ülioluline kaitseliin koheselt kokku, põhjustades kahjulike gaaside pidevat kogunemist töökojas. Ventilatsioonisüsteemi rikete põhjused on erinevad, üks levinumaid tegureid on seadmete vananemine. Pikaajaliselt suure intensiivsusega väljatõmbeventilaatorid kogevad labade kulumist ja sagedasi mootoririkkeid, mille tulemuseks on väljalaske efektiivsuse oluline vähenemine. Kahjulikud gaasid, mis tuleks kiiresti väljutada, jäävad ebapiisava väljalaskevõimsuse tõttu seiskuma ja kogunevad töökotta.

Äravoolu ummistus on sama tõsine. Kullamise käigus tekkivad heitgaasid sisaldavad sageli lisandeid, nagu metallitolm ja kemikaalide jäägid. Need ained kogunevad aja jooksul ventilatsioonikanalite siseseintele, moodustades järk-järgult paksud mustusekihid, mis võivad kanalid täielikult blokeerida, põhjustades ventilatsioonisüsteemi seiskumise. Lisaks on ventilatsioonisüsteemi rikete olulised põhjused ka ebapiisav projekteerimine ja hooldus. Mõned ettevõtted ei võtnud kullastamise töökodade ehitamisel täielikult arvesse tootmismahtu ja ventilatsioonivajadusi. Ventilatsiooniseadmed olid liiga väikesed ja torustiku paigutus kaootiline, mis ei suutnud rahuldada tegelikku väljatõmbevajadust. Igapäevase hoolduse puudumine muutis seadmete rikete õigeaegse tõrkeotsingu ja parandamise võimatuks. Väikesed probleemid arenesid järk-järgult suurteks varjatud ohtudeks, põhjustades lõpuks ventilatsioonisüsteemi täieliku rikke, võimaldades kahjulikel gaasidel töökojas vabalt koguneda.